Füüsilise koormuse üldsoovitused prediabeetikutele ja diabeetikutele

Kõige enam ehk 50% mõjutab inimese tervist tema eluviis. Teise poole moodustavad pärilikkus, keskkond, arstiabi. Liikumine on tähtis osa eluviisist. Kehaline tegevus on vajalik inimese keha optimaalseks funktsioneerimiseks. Kui aga on tekkinud juba mingi häire, siis teatud intensiivse-ja kestvusega füüsiline aktiivsus parandab organismi funktsioneerimist. Treeningut oleks hea läbi viia teatud koormusega. Koormust saab reguleerida südame tööd jälgides. Süda reageerib harjumatule koormusele kiiresti, selle järgi saab hinnata pingutust ja enda kehalist valmisolekut. Intensiivsuse määramiseks tuleb enne määrata oma teoreetiline maksimaalne pulss. Teoreetiline maksimaalne pulss on: 220 miinus vanus. Näiteks: 60 aastasel on maksimaalne pulsisagedus: 220-60=160.

Füüsilise koormuse kasutegurid:

  • Veresuhkur alaneb
  • Väheneb kaal
  • Vererõhk alaneb
  • Kolesterool väheneb
  • Paraneb verevarustus
  • Tugevnevad lihaste jõud ja toonus
  • Paraneb seedetegevus
  • Paraneb uni
  • Paraneb meeleolu ja enesehinnang
  • Suureneb energia


Füüsiline aktiivsus on soovitav kõigile. Miinimum koormus, mida soovitatakse, on 30 min, kolm või rohkem korda nädalas. Füüsilise aktiivsuse alla kuulub keskmise kiirusega kõndimine, sörkjooks, uisutamine, suustamine, jalgrattaga sõitmine, ujumine, võimlemine jpm

Treenimata inimene peaks alustama treeningut ettevaatlikult. Kui tunnete ebamugavustunnet või valu rinnus, tuleb treening katkestada, see tähendab, et valitud koormus on liiga suur. Kui teil puudub pulsimõõtur, on kõige lihtsam viis treeningukoormuse hoidmiseks jälgida hingamist. Koormus on paras, kui tekib kerge hingeldus, mis võimaldab veel rääkida. Seda koormustugevust peaksid eriti jälgima hüpertoonikud.- nemad ei tohiks pulssi kiiremaks ajada. Vajaduse korral võiksid nad koormust suurendada treenimise aega pikendades. Lisaks proovige nii palju, kui võimalik nautida igapäevast igat liiki füüsilist tegevust. Füüsilise kormuse alla kuulub ka tantsimine, aiatööd, suur koristamine, koeraga jalutamine jne. Kui alustate koormusega, jälgige, et teil oleksid mugavad jalanõud, jooge piisavalt vett.
Kontrollige veresuhkruid enne ja peale koormust.Kui olete insuliinravil, siis insuliini süstida tuleb nendesse kohtadesse, mida hetkel ei treeni.

Olge tähelepanelikud jooksmisel. Jooksmisel langeb kehale ja südamele suurem koormus, seega see kõigile ei sobi. Samuti on liigestel suur koormus. Rattasõit ja ujumine on turvalisemad.

Kõnni puhul pidage meeles, et kiire kõnd kulutab ligi poole rohkem energiat kui aeglane. Alustada tuleb siiski ettevaatlikult. Iga kord võib pingutada natukene rohkem, kuid mitte mingil juhul ei tohi üle pingutada.

Füüsiline koormus ei ole soovitatav:

  • Kui olete haige
  • Ekstreemsetes ilmastikuoludes (väga külm/kuum)
  • Kui olete insuliinravil, siis insuliini kõrgtoime ajal.
  • Kui veresuhkur on väga kõrge. Kuni 15-16mmol/l füüsiline koormus alandab veresuhkruid. Kuid, kui veresuhkur on kõrgem ning veres ja uriinis on tekkinud ketokehad, siis füüsiline koormus on keelatud. Veresuhkur võib veelgi tõusta. Jooge palju vett, kui vaja, tee lisa insuliini süst.
03.02.2014